Investeeringutugi kõigile põllumeestele

Eesti põllumajanduse konkurentsis püsimiseks on investeeringuteks vajalik summa tunduvalt suurem, kui aastail 2014–2020 maaelu arengukava (MAK) kaudu jagatav. Seetõttu on oluline, et tulevikus MAKi kaudu jagatav raha oleks võimalikult efektiivselt kasutatud.

Praegune PRIA kaudu toetusraha jagamine pole alati objektiivne (kellegi koostatud kriteeriumid), on seotud suure bürokraatiaga (kontroll enne ja pärast investeeringut) ja ajalise kaoga (taotlusvoorude väljakuulutamine, taotluste esitamine ja kontrollimine). Sellises olukorras ei saa tootja pikemaajalisi investeerimisplaane teha, sest ei tea, kas antud taotlusvoorus või üldse toetust saab. Kuid lühiajalised investeeringud on alati vähemefektiivsed.

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks tuleks 85–90% investeeringutoetustest jagada kõigi tootjate vahel vastavalt maakasutusele, loomade-lindude arvule vm registris olevatele andmetele.

Ülejäänud 10–15% tuleks aga jagada väikeste ühistute toetuseks. Üksiti rahajagamisel väiketootjatele nende konkurentsivõime oluliselt ei suurene. Konkurentsis püsimiseks tuleks neile toetust maksta igal aastal. Praeguste ühistaotluste puhul ei taga toetused oma ühistulist eesmärki, sest need kanditakse kavalamatele.

Samuti tuleks toetused välja maksta vastavalt teostatud investeeringutele.

Selline toetuste skeem tagaks tootjale kogu perioodiks kindluse toetuse saamise ja suuruse kohta ning oma investeerimisplaanides saaks ta PRIAs rehkendatud summadega arvestada. Ka pankadel oleks suurem kindlus laenu andmisel. Suurima plussina aga võiksid investeerimisega alustada kohe kõik tootjad, mitte ainult pakkumisvoorudes väljavalitud.

Lisaks saaksid kohe tööd paljud ehitajad, seadmete ja masinate müüjad. Tunduvalt väheneks ka bürokraatia ning riigi kulud toetuste menetlemisele.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.